Aastaid tagasi sai erinevate põlvkondade arvutiprotsessoreid eristada mudeli nime järgi (nt Pentium 2 ja Pentium 4) või äärmisel juhul oli võimalik protsessori võimsust hinnata megahertside järgi – parim oli see, millel megahertse rohkem. Tänapäeval võib sellise analüüsi põhjal arvutit muretsedes aga korralikult petta saada, sest olukord on muutunud oluliselt keerulisemaks. Protsessori headust mõjutavad selle tuumad(cores), vahemälu(cache), voolutarve(TDP), megahertsid(MHz), kümned erinevad tehnoloogiad ning tagatipuks koosnevad protsessorite nimed keerulistest tähe- ja numbrikombinatsioonidest, mille mõistmiseks tundub vaja olevat doktorikraadi protsessorite ehituses.
Kvaliteetsed äriklassi sülearvutid kasutavad Inteli sülearvuti protsessorit ning nimi näeb välja selline:
i seeria põlvkondasi kutsub Intel järgmiste nimedega:
1. põlvkond avalikustati 2010 a. "Arrandale" i5-520M
2. põlvkond avalikustati 2011 a. "Sandy Bridge" i5-2520M
3. põlvkond avalikustati 2012 a. "Ivy Bridge" i5-3320M
4. põlvkond avalikustati 2013 a. "Haswell" i5-4200M
Kiirusklasse on Intelil viis: i7, i5, i3, Pentium ning Celeron protsessorid.– Järgnevalt anname kiirusklassi märgistuse lõikes ülevaate selle kohta, mida tavakasutaja protsessori nimekoodist välja võiks lugeda.
i7 protsessor on kiireim, see sobib kõige paremini neile, kes vajavad kiiret arvutit, millega mahukaid programme kasutada ja suurt andmehulka töödelda. Sobib hästi kujundajatele, projekteerijatele, programmeerijatele, videotöötlejatele ja mänguritele.
Sellise kiirusklassis mudelinime lõpust võib teinekord leida ka QM (Quad Mobile), mis viitab sellele, et kasutusel on 4 reaalset tuuma, Windows Taskmanageris on need nähtavad 8 tuumana. Samas tuleb arvestada ka sellega, et kuigi Intel "i7"on nime järgi ennast hästi müünud, võib juhtuda, et mõnes 200€ odavamas arvutis olev i5 on põhimõtteliselt sama kiire. Et asjast täit selgust saada, tuleb uurida protsessorite jõudlusnäitajaid erinevates testides ja justnimelt erinevates, sest igal protsessoril on omad nõrgad ning tugevad küljed. Saadaval on ka U tähega lõppevad i7 protsessorid, U tähendab seal Ultra Mobile, ehk teisisõnu on tegemist vähese voolutarbega protsessoriga. Kui QM protsessorid suudavad täiskiirusel töötades tarbida 47W, M protsessorid 37W, siis U protsessorite maksimaalne voolutarve on kõigest 15W. Voolutarve on aga otseses seoses protsessori kiirusega, sest mõlemas protsessoris on kasutusel sarnane tehnoloogia. Seega on QM protsessorid kuni 3 korda kiiremad, kui sama põlvkonna U protsessorid, olgugi et mõlemad on i7. Samal ajal tarbivad QM protsessorid jällegi väga palju energiat. Seetõttu ei kasutata neid üldiselt alla 15" süleaarvutites ja mitte kunagi õhukestes ultrabookides – põhjuseks ülekuumenemisoht ning vajadus suure ja raske aku järele.
i5 on kõige levinum protsessor äriklassi sülearvutites ning see sobib hästi pea kõikideks toiminguteks, olgu selleks siis internetis surfamine, dokumenditöötlus, mängimine, kujundamine või filmide vaatamine.
Kuna see on kõige levinum protsessor, on sellest ka kõige rohkem erinevaid mudeleid. Ka siin kehtib tõde, et M-seeria on palju kiirem, kui U-seeria. Näiteks i5-4200M ja i5-4200U kiirusevahe on olenevalt testist kuni 30%, samas peaks isegi i5-4200U-st piisama 95% kasutajatele ning kellelgi ei tohiks selle vastu midagi olla, kui arvuti aku peab kauem vastu ja ventilaator enamus ajast seisab. Nii i7, kui ka i5 protsessoritel on "võime" end mõneks ajaks ülekiirendada(Turbo), aga seda ainult juhul, kui programm neilt seda nõuab ning tingimused sobivad on. Üldjuhul tavakasutajal Windowsis ei lähe ülekiirendamist vaja ning see aktiveerub teinekord ehk mõnel keerulisemal kodulehel. Aktiveerumise protsessi ei saa juhtida, seda juhib ning kontrollib protsessor ise.
i3 protsessoreid leiab nii hinnatundlikele klientidele mõeldud sülearvutitest, kui ka korralikest ärikasutajatele mõeldud arvutitest. i3 sobib hästi tavaliseks kontoritööks ja vähenõudlikumale kodukasutajale.
Paljud pelgavad tänapäevaseid i3 protsessoreid puhtalt nime pärast, kuna need on Inteli poolt i-seeriast kõige aeglasemaks tituleeritud. Tegelikkuses piisab 4. põlvkonna i3 protsessori kiirusest kenasti pea kõigile kasutajatele, kui tegemist pole just kujundajate, mängurite või videotöötlejatega. Näiteks ülaltoodud i5-4200Useeria protsessor on kiirusetestides aeglasem, kui laialt levinud i3-4000M. Samas, kui mängu tuua paljudes ultrabookides ja odavama hinnaklassisülearvutites kasutusel olev i3-4010U muutub olukord drastiliselt – nimelt see protsessor on aeglasem kui üle 5 aasta vana Core2Duo T9400(arvutimaailmas on 5 aastat väga pikk aeg!). Teisisõnu, alates i3 neljanda põlvkonna U-seeria protsessoritest on tänapäeva keerulisemate interneti saitidel(Facebook, Delfi, Postimees) täiesti tuntav kiiruse puudujääk, lehekülg hakib kerides ja isegi kiire internetiühenduse olemasolul avaneb see väikese viitega. Samas tavatöös ei tohiks see häirivaks faktoriks saada.
Pentium protsessorid sobivad soodsat arvutit otsivale inimesele, kes plaanib seda kasutada internetis käimiseks või kontoritöö tegemiseks.
Pentium on vana hea tuntud kaubamärk, mida oleks patt Inteli poolt unustustehõlma jätta. Tänapäeval leiab neid protsessoreid siiski ainult odavama hinnaklassi sülearvutitest. Pentium protsessorid on madalama Mhz kiirusega ning kiiruse testides jäävad i3 protsessoritele alla, samuti tarbivad nad jõudehetkedel rohkem voolu kui kaasaegsed i-seeria mudelid. Pentiumites on kasutusel Intel HD graafikakaart, mis on 3 põlvkonda vanem, kui 4nda seeria i-protsessorites kasutusel olevad Intel HD 4xxx kaardid, olles neist sellega loomulikult ka tunduvalt aeglasemad.
Celeron protsessor, mis on Inteli omadest kõige aeglasem ja odavam, sobib vähenõudlikule kasutajale, kes kasutab sülearvutit lihtsamate internetilehekülgede jaoks(Facebook nende alla ei käi), kasutab Office´t ning mõnikord vaatab filme.
Mõned Celeron tüüpi protsessorid ei oska oma sisemist "kella" muuta ning töötavad ainult kindlaksmääratud Mhz sageduse peal, teised aga ei suuda maksimum sadegusest aeglasemalt töötada, isegi siis, kui lahti vähe keerulisem interneti leht, kuna protsessori võimsusest jääb väheks väiksema MHz peal töötamiseks. Samal ajal kallima seeria protsessorid suudavad edukalt töötada 800Mhz või ka 3800Mhz peal. Mhz kiirusest sõltub aga peale arvuti kiiruse ka aku vastupidamine ning sooja eraldamine. Seega on Celeron protsessoriga arvutid lärmakamad ning nende akud peavad 2-3h vähem vastu võrreldes teiste Inteli protsessoritega. Celeron protsessoris on teinekord ära jäetud paljud käsud, mis kallimates aitavad töö kiirusele kaasa. Ka MHz taktsagedus on Celeronides tihtilugu aeglasem, kui Pentiumites ning teistes protsessorites. Samas on Celeron protsessorid tunduvalt odavamad, kui i-seeria protsessorid ja neid leiab just odavama hinnaklassi sülearvutitest. Tootja jaoks maksab Celeron protsessor ligikaudu 50€, i7-t aga naljalt alla 300€ ei leia ning kiiremad kallimad võivad maksta isegi üle 500€ - seda on rohkem, kui odavam laptop kokku maksab.
AMD protsessorid on mõeldud neile, kelle arvutiostu ainsaks eesmärgiks on võimalikult vähe raha kulutada. Need protsessorid saavad hakkama lihtsamate interneti lehekülgede kuvamise ning mõõduka kontoritööga.
AMD protsessoreid leidub ainult kõige odavamates sülearvutites, mis kvaliteediga ei hiilga ühestki otsast. Vähe sellest, et korpus on pandud kokku (kõige odavamast) plastmassist ning ekraan läigib, on need arvutid ka tänu AMD protsessoritele lärmakad, aeglased ning nõrga akuga. Kiiruse tabelis leiab kõige kiiremad ja uuemad AMD protsessorid umbes sealt, kus asuvad tänapäevaste Inteli protsessorite kõige aeglasemad mudelid. Näiteks on ülalmainitud aeglane Intel i3-4010U kiirem, kui üks kiiremaid AMD sülearvuti protsessoreid A10-4600m, samal ajal on Inteli protsessoril ette näidata 1700Mhz AMD 3200Mhz vastu. Paljud arvuti ostjad kahjuks Mhz realt kaugemale ei jõua ning ostavadki "poole kiirema" AMD. Asi läheb aga eriti hulluks, kui vaadata voolutarbimist. Intel vajab maksimaalselt 15W AMD aga 35W, olles samal ajal aeglasem kui 4-5 aasta vanused Inteli protsessorid. On ette tulnud ka juhuseid, kus 3-4 aastat vana Inteli protsessoriga sülearvuti on ringi vahetatud uue AMD protsessoriga sülearvuti vastu, samal ajal teadmata, et uus arvuti on hoopiski aeglasem, kui vana. Eriti kurb on vaadata neid sülearvuti ostjaid, kes käivad uue ja uhke välimusega AMD protsessoriga sülearvuti eest välja üle 400€, valivad sinna kiire videokaardi, hulgim RAM mälu ning lahmaka kõvaketta, aga lõpptulemuses jääb AMD protsessor pudelikaelaks ja kiirust pole kusagil tunda, sest kogu info käib protsessorist läbi.
Samal ajal PC maailmas on AMD igati tasemel tegija ning kindlasti paljuski sellepärast ostavad nii mõnedki endale sülearvuti, millel sisemuses peitub AMD protsessor.
Kui protsessorite erinevaid põlvkondasid võrrelda , siis üldistades võiks ju arvata, et 4nda põlvkonna i3 protsessor on sama kiire, kui 3nda põlvkonna i5 või teise põlvkonna i7. Mingite mudelite skaalas eeldatavasti läheb selline väide isegi täppi. Aga kuna aga igas põlvkonnas on väga palju erineva kiirusega i5-i või i7-d, siis tasub kindlasti enne ostu tutvuda kiirusetestidega - Notebookcheck testid
Klikka pildil, et näha suuremat tabelit -
Kõige uuemates protsessorites on sisseehitatud videokaart, mille kiirusest piisab võimsamatel i7 ning i5 mudelitel keskpärasele mängurile, videode vaatajatest rääkimata. Tõsisemad mängijad ning projekteerijad vajavad eraldiseisvaid videokaarte. Kui aga eraldi videokaarti otseselt vaja pole, siis ei tasu integreeritud videokaarte karta.Integreeritud videokaardi eelis eraldiseisvate ees on väiksem voolutarve ning vaiksem arvuti. Paljudel sülearvutitel on sees 2 videokaarti - integreeritud töötab näiteks netis surfates ning kui tekib tahtmine mõnda mängu mängida, lülitub automaatselt sisse eraldiseisev kiire videokaart - tänu sellele on arvuti üheaegselt vaikne ning kiire.
Inteli protsessoritest põhjalikumalt - Intel ARK
Protsessorite tähistusest täpsemalt - Intel specs
Protsessorite võrdlustestid - Notebookcheck testid
Vanemad protsessorid - Link
Oma uusi teadmisi võib katsetada nüüd siin :) - Link
Lõpetuseks võib öelda, et raskete ülesannetega saavad hakkama ka kõige aeglasemad protsessorid, aga see võtab neil aega kordades kauem, kui kiiretel protsessoritel võtaks. Kui rahakott vähegi võimaldab oleks mõistlik valida võimalikult kiire protsessor, sest muidu võib juhtuda, et juba aasta pärast tuleb sülearvuti kiirema vastu välja vahetada.
Virgo Rikk
Laptopid.ee juhataja
September 2014
No comments:
Post a Comment